Uuring: eestlane ärieetikast lugu ei pea

"Viimase kahe aasta jooksul kõigest neljandik töötajatest kuulnud ettevõtte juhte rõhutamas ausate äripõhimõtete olulisust. 48% ettevõtetest on rakendanud vihjeliini, mis võimaldab anonüümset teadete edastamist ning potentsiaalse pettuse või korruptsioonijuhtumi kiiremat avastamist. Ka ei ole pooltes Eesti ettevõtetes kehtestatud eetikakoodeksit ega korruptsioonivastased põhimõtteid, mis on levinud riske ennetav meede mitmetes teistes Euroopa riikides," rääkis Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi.

Teadlikkuse tõstmisel on oluline roll ärieetilise töökultuuri ülesehitamisel, siiski ei ole 56% Eestis uuringule vastanutest osalenud ühelgi pettuseriske või korruptsiooni ennetamist käsitleval koolitusel. Võrreldes kõikide riikide keskmisega (37% ei ole korruptsiooni puudutaval uuringul osalenud), on Eesti töötajate koolitamisel selgelt kehvemas seisus. „Ettevõtte maine, ärieetikaalaste põhimõtete tundmine ja järgimine saab alguse alati juhtkonnast. Ettevõtte juhatuse liikmed ja tegevjuht saavad ise töötada selle nimel, et kasv saabuks parimate äritavade järgimisel,“ selgitas Ivar Kiigemägi.

19% küsitlusele vastajatest Eestis usuvad, et ebaeetiline äritegevus on sageli kõrgemale juhtkonnale teadmata. Võrdluses Skandinaavia riikidega on Rootsis, Norras ja Taanis sama näitaja alla 10%. „Kuivõrd ebapiisava kommunikatsiooni või puuduvate kontrollimeetmete tõttu ei jõua võimaliku korruptsioonijuhtumiga seotud teave sageli juhini, võib siin tekkida illusioon organisatsiooni tegelikkusest parema käekäigu osas,“ kommenteeris EY juhtivkonsultant, finantspettuste atesteeritud uurija Marilin Pikaro.